Eesti Elujõu Kongress 2024

Randar Tasmuthi ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024.

Lugupeetud lugeja, Eesti rahva tulevikule mõtleja ja tulevikku panustaja!

Täna me elame mineviku toel.

Arvo Junti ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024

Tiit Merenäki ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja Kirikus 29.06.2024

1937. aasta “Väike entsüklopeedia” annab märksõnale “kultuur” järgmise selgituse:

Esialgselt põlluharimine; laiemas mõttes: orgaanilise looduse esemete vääristamine, neis peituvate võimaluste arendamine; üldmõttes: inimesevaimu arendamine, ka inimesevaimu kõrgemate saavutuste kogusumma.

Kuna kultuuri on juhtinud eelkõige inimesevaimu (!) filosoofilised otsingud, siis tuletaksin meelde meie kõrvaletõrjutud ajalooprofessori Mart Kivimäe väga huvitava mõtte (filosoofilise probleemi), mille ta esitas kohe pärast nn Eesti taasiseseisvumist:

Mati Väärtnõu ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024

„Kui seada endale küsimus, mis on olnud esivanemaile tähtis, siis annan vastuse: see ongi olnud perekond….Olen arusaamises, et kõige olemasoleva algmoodul on pere ehk perekond ja see on ka meie esivanemate mõtlemise üks alusmudeleid … Aga et inimpered ja looduspered elasid üksteise läheduses, siis saame neid nimetada naabriteks. Naabripered ei saa kaugel olla, siis pole nad enam naabrid. Ei saa unustada vastastikust austamist.“ (E.Haamer „Kuhu lähed Maarjamaa?“)

Esivanemate jaoks oli perekond eluliselt tähtis ning perekondlik struktuur on ühiskonna alustala. Perekonna ja kodu mudel mõjutab indiviidi arengut, identiteeti ja sotsiaalset positsiooni, mis omakorda mõjutab ühiskonda laiemalt. Selle mudeli positiivne mõju sündimusele avaldub järgmistel viisidel: 

Kalev Sepa ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024

Omavahel seotud kliima-, elurikkuse- ja saastekriisid muudavad meie maailma ning süvendavad lõhede tekkimist riikide vahel ja riikide sees kogu maailmas. Vaesus ja sügav ebavõrdsus, millele lisandub inflatsioon, on põhjustanud elukalliduse kriisi, mis õõnestab meie ühiskondi ja tekitab rahulolematust. Praegune majandussüsteem on toonud mõnedele rikkuse, kuid paljudele karmi hinnaga ning see süvendab iga aastaga planeedi seisundi halvenemist, kolmekordset kriisi ja riske meie tulevikule. Inimkonna ees seisvad karmid valikud rõhutavad vajadust süsteemi muutmiseks, sealhulgas meie majandussüsteemi reformimiseks. Kuid kõik ei ole nii sünge ja loobumine sellest, et ümberkujundamispüüdlusi on raske toetada, ei ole valikuvõimalus.

Ija Stõuni ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024

Sissejuhatuseks

Eesti ajalugu näitab, et oleme suutnud siiani üle saada kõigist raskustest ja kriisidest, vältides rahvaarvu langemist alla kriitilise piiri ning säilitades oma identiteedi. Ajalugu ümber jutustamata meenutagem üksnes Põhjasõda ja sellele järgnenud katkuepideemiat, kui rahvaarv vähenes drastiliselt. Kulus aastakümneid, aga rahvaarv suudeti taas tõusuteele pöörata.

Tänane olukord on paljuski erinev. Tänapäeva maailma iseloomustab kiire ja pidev muutumine, mis tekitab väljakutseid, aga loob ka võimalusi. Kohanemisvõime, innovatsioon ja koostöö, kriitiline mõtlemine – need on võtmetähtsusega omadused, mis aitavad meil muutustega toime tulla ja edu saavutada.

Einar Eilandi ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024.

Tiiu Kuurme ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024

Loone Otsa ja Marju Undi ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil, Tartu Maarja kirikus, 29.06.2024

Jaak Uibu ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024.