Mati Väärtnõu ettekanne Eesti II Elujõu Kongressil Tartu Maarja kirikus 29.06.2024
„Kui seada endale küsimus, mis on olnud esivanemaile tähtis, siis annan vastuse: see ongi olnud perekond….Olen arusaamises, et kõige olemasoleva algmoodul on pere ehk perekond ja see on ka meie esivanemate mõtlemise üks alusmudeleid … Aga et inimpered ja looduspered elasid üksteise läheduses, siis saame neid nimetada naabriteks. Naabripered ei saa kaugel olla, siis pole nad enam naabrid. Ei saa unustada vastastikust austamist.“ (E.Haamer „Kuhu lähed Maarjamaa?“)
Esivanemate jaoks oli perekond eluliselt tähtis ning perekondlik struktuur on ühiskonna alustala. Perekonna ja kodu mudel mõjutab indiviidi arengut, identiteeti ja sotsiaalset positsiooni, mis omakorda mõjutab ühiskonda laiemalt. Selle mudeli positiivne mõju sündimusele avaldub järgmistel viisidel:
1. Perekonna ja kodu tähtsus sündimuse toetamisel
- Turvaline kodu, kus õpitakse eluks vajalikke oskusi ja väärtusi, soodustab laste saamist ja kasvatamist.
- Toetav ja turvaline perekondlik keskkond loob kindlustunde lapsevanemaks olemiseks.
- Perekondlike väärtuste ja traditsioonide edasiandmine annab tugeva aluse uue põlvkonna kasvatamiseks.
- Tugevad peresuhted ja emotsionaalne toetus suurendavad soovi luua ja kasvatada lapsi.
2. Ühiskonna roll sündimust toetava arengu võimaldamisel.
Positiivse mõju saavutamiseks sündimusele peaks ühiskond looma toetavad ja soodsad tingimused, mis võimaldavad peredel tunda end kindlalt, toetatuna ja motiveerituna lapsi saama ja kasvatama.
Stabiilne ja arengut soodustav keskkond eeldab ühiskondlikku, poliitilist, sotsiaalset ja geopoliitilist stabiilsust. Ühiskondlik stabiilsus tagab rahu ja usalduse inimeste vahel, poliitiline stabiilsus loob tõhusa ja ennustatava valitsemise raamistiku, sotsiaalne stabiilsus vähendab konflikte ja toetab ühiskondlikku harmooniat, ning geopoliitiline stabiilsus tagab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, mis omakorda mõjutab sisemiste tingimuste stabiilsust ja arengut. Kõik need tegurid on omavahel tihedalt seotud ja üksteist toetavad, luues soodsad tingimused perede ja kodu positiivseks arenguks.
3. Peremudeli seos sündimusega Eestis viimase kolme sajandi lõikes
19. sajandi peremudel Eestis, mida iseloomustasid suured pered ja traditsiooniline maaelu, toetas kõrget sündimust, mis omakorda mõjutas positiivselt rahvaarvu kasvu. Kõrge laste suremus ja piiratud meditsiinilised võimalused takistasid iibe veelgi suuremat kasvu, kuid üldiselt olid demograafilised trendid positiivsed. Peremudeli mõju iibele peegeldab tollase maaelu majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning kultuurilisi ja religioosseid norme, mis soodustasid suurte perede loomist. Lapsi sündis keskmiselt 4-5 naise kohta.
20. sajandi jooksul toimunud majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed muutused muutsid Eesti peremudeleid ja iivet oluliselt. Kui 19. sajandil iseloomustasid Eestit suured pered ja kõrge sündimus, siis 20. sajandi jooksul toimunud linnastumine, haridustaseme tõus ja naiste rolli muutumine tõid kaasa väiksemad pered ja madalama sündimuse. nõukogude perioodi sotsiaalsed programmid aitasid sündimust teatud määral toetada, kuid taasiseseisvumisjärgsed majanduslikud raskused tõid kaasa iibe languse. Lastearvukus varieerus: 1920.a. paiku 3-4 last peres, nõukogude ajal 1950.a. paiku 2,5 last ja 1980.a. langes iive 2 lapseni. Taasiseseisvumise järgselt langes iive 1,4 lapseni.
21. sajandil Eesti on tänu integreeritusele Lääneriikide institutsioonidega neoliberaalse ideoloogia mõjusfääris nagu kõik teised riigid, kus on põhiprobleemiks sündimuse vähenemine ja ühiskonna vananemine.
Neoliberaalne ideoloogia rõhutab individuaalset vabadust ja sealhulgas võimalust ise valida oma identiteet, väärtused ja elustiil. See ideoloogia soodustab inimeste loobumist traditsioonilistest väärtustest ja normidest ning annab võimaluse teha muid valikuid, ilma et neid piiraksid traditsioonilised normid või ühiskondlikud ootused.
Sellises ideoloogilises kuvandis kahaneb varasem traditsioonilise peremudeli osa, muutudes väärtusetuks ja see on peamine perekonna ja kodu rolli kahanemise põhjus meie tänases ühiskonnas, mis omakorda väljendub sündimuse languses.
2010. aastaks küll iive veidi tõusis tänu toetusmeetmetele, kuid jäi siiski alla taastetaseme, umbes 1,5-1,6 lapse tasemele. Viimastel aastatel on iibekordaja olnud umbes 1,6 last naise kohta, kuid see võib varieeruda sõltuvalt aastast.
4. Perekonna ja kodu probleemid tänases Eestis
Eesti riigivalitsuse vaade pere ja kodu problemaatikale on väga tendentslik.
- Kuigi valitsuses tõdetakse, et tegemist on vananeva ja väheneva rahvastikuga ühiskonnaga, siis puudub igasugune süsteemne vaade ning sotsiaalministeeriumi „Heaolu arengukava“ sirvides, kus on alaeesmärk „Lapsed ja pered“ jääb silma kaootiline loosunglikkus.
- Eestis ei ole perekond ja kodu ühiskondlikus plaanis esmatähtis, vaatamata mõningatele toetavatele elementidele, mis on riigi poolt rakendatud.
- Varasemalt kasutusel olev ema vanemahüvitis ja emapuhkus on mõjutanud iibe kasvu. Samuti lapsetoetus annab positiivse panuse pere juurdekasvu planeerimisse, kuid terviklik lähenemine puudub.
- Ühiskonnas puudub sõnum, mis väärtustaks perekonna ja kodu rolli riigi kestmise alusvundamendina ja peaks seda oluliseks. Seega ei saa kujuneda ka noortel tulevikuvisiooni, kus oleks kindel koht pere loomisel. Samuti ei tähtsustata Eestis abielu institutsiooni: Eestis oli 2018 andmetel 54,1% lastest sündinud väljaspool abielu. Selle näitaja poolest olime Euroopa Liidus 7. kohal. Lätis vastavalt 39,5%, Leedus 26,4%.
- Kultuurilise paiksuse puudumine. Kultuurilise paiksuse tähtsus on seotud identiteedi, pärandi ja järjepidevuse säilimisega. Eesti ühiskonnas tehtud arenguvalikud on muutnud perekonna ja kodu mõistet. See pole enam suures osas seotud sünnikoduga ega vanematega, isegi mitte oma keele, rahvuse ega riigiga. Ressursside ja võimaluste koondumine tõmbekeskustesse jätab maapiirkonnad elust tühjaks. Tänaseks on linnaelanikke üle 70% Eesti rahvastikust. Tänane kodu seostub mitte oma sünnikoduga, vaid suvalise kohaga, kus ajutiselt peatutakse. Seetõttu noortel peredel tihti puudub ka vanavanemate tugi ja olukorda võib iseloomustada kultuurilise järjepidevuse katkestusena.
- Üldine ühiskonna leige suhtumine iibe ja migratsiooniteemade käsitlemisse. Vanem põlvkond kiidab heaks praeguse madala iibe, eelistades vanavanemate staatusele laste professionaalset karjääri kodus või välisriigis. Ühiskonnas ollakse õnnelikud, et lapsed on läinud teise riiki olgu siis kasvõi kliima- või majanduspagulaseks. Emigratsiooniga kaotab ühiskond liiga suure osa põlvkonnast, kes jäävad välisriiki alatiseks. Rahval pole piisavat varu isiksustest, kes on
selle rahva kultuuris ja meelsuses kasvanud. Eestis tehtud uuring (2007) näitas, et noored hindavad märgatavalt kõrgemalt globaliseerumise võimalusi võrreldes mõnede teiste Euroopa riikide noortega, samas mitte nähes sellega kaasnevaid ohtusid.
- Tervikuna on tagamata riigis nii ühiskondlik-, poliitiline- ja sotsiaalne stabiilsus kui ka geopoliitiline stabiilsus. Me näeme küll mõningaid elemente nendest kuid tervikut neist ei moodustu.
- 30 aasta jooksul pole vastu võetud mitteühtegi terviklikku arengukava, mis aitaks kaasa loetletud perekonda ja kodu toetavate eelduste tekkele. Tulemuseks on inimeste ebakindlus tuleviku ees ja mitmed noored pered lahkuvad Eestist.
Lisaks loovad takistusi positiivsele iibele Eestis järgmised asjaolud:
- Eluaseme ligipääsetavus ja taskukohasus.
Eluaseme maksumus on oluline takistus paljudele. Kõrged üürihinnad suuremates keskustes muudavad eluaseme leidmise keeruliseks eriti väiksema sissetulekuga noortele, kes soovivad iseseisvalt elama hakata. Eluaseme omandamine on keeruline ka siis kui esmakordsetel koduostjatel on raskusi piisava hulga säästude kogumisega ja laenu saamisega. See mõjutab perede võimet turvalise kodu loomiseks.
- Majanduslik ebakindlus ja tööpuudus.
Majanduslik ebakindlus ja tööpuudus tekitavad peredele majanduslikku stressi, eriti kui on raske leida alalist tööd või kui töötingimused on ebamäärased. See mõjutab nende võimet tagada pere igapäevaseid vajadusi ning paneb noored muretsema pere tuleviku pärast. Piirkondlikud majanduslikud erinevused
süvendavad neid probleeme, sest mõnedes piirkondades on rohkem töökohti ja kõrgemad palgad kui teistes ning seetõttu on pered tihti sundvaliku ees, mis ei võimalda endises kodukohas elada ega töötada.
- Peresuhete pinged ja kooselu purunemised, abielu tähtsuse kahanemine
Suhteprobleemid tekitavad peres emotsionaalset stressi ja konflikte ning kestev perevägivald jätab lastele pikaajalise jälje. Samuti on keerulised vanemate kooselu lõppemised, eriti kui nendega kaasnevad majanduslikud probleemid ja vaidlused lapse hooldusõiguse üle. Abielu tähtsuse mittemõistmine on toonud kaasa perekeskse elu devalveerumise.
- Töö- ja pereelu tasakaalutus
Töö- ja pereelu tasakaalu saavutamine on probleemiks paljudele peredele, eriti kui vanematel on kohustus olla töökohal pikki tunde või kui neil on vähe paindlikkust töögraafikus. Sellega kahaneb aeg, mida veeta koos perega ja väheneb osalemine laste igapäevaelus. Pärast lapse sündi tööle naasmise võib muuta keeruliseks lapsehooldusasutuste piiratud arv ja kõrge hind, vanemate põlvkondade tugi puudub.
- Lapseeas koolihariduse kättesaadavus
Lapse heaolu ja hariduse kvaliteet mõjutavad lapse arengut ja tulevikuväljavaateid ning vanemad teevad oma valikuid sellest sõltuvalt. Kuigi siiani on püütud tagada riigi regioonides toimivad lasteasutused, siis üldine laste arvu vähenemine ja rahaliste ressursside vähesus kogu riigis on loonud suundumuse
lasteasutuste koondumisele suurematesse keskustesse, mis omakorda mõjutab perede elamisvalikuid.
- Pereliikmete tervis
Eestis on kvaliteetne tervishoid koondunud suurematesse keskustesse väheneva rahvastiku tõttu. Kuna see mõjutab pere üldist heaolu, siis tehakse sellest sõltuvalt pere valikuid.
Ühiskonnas vaimse heaolu garandina varem püsinud religioosne süsteem (kiriku roll) on ühiskonnas alahinnatud olekus, kuid samas on selles kohas tühimik. Tagajärgedega tegelevad vaimse tervise spetsialistid on seetõttu ülekoormatud, inimesed on jäetud sisuliselt toeta ja viimast juba hariduslikkus mõttes, et üldse iseendas olevate vaimset laadi vastuoludega iseseisvalt toime tulla.
5. Lahendusteed perekonna ja kodu olukorra parandamiseks Eestis.
Ühiskonna sujuvaks ja harmooniliseks toimimiseks on vajalik riigi üldine stabiilsus, mis koondab nelja stabiilsuskategooriat, mis on omavahel vahetus seoses.
Ühiskondlik stabiilsus toetab poliitilist stabiilsust, kuna rahulolevad ja kaasatud kodanikud on poliitiliselt rahulolevamad.
Samas poliitiline stabiilsus loob aluse ühiskondlikule ja sotsiaalsele stabiilsusele, pakkudes raamistiku seaduste järgimiseks, õiguskaitseks ja institutsioonide tõhusaks toimimiseks.
Sotsiaalne stabiilsus aitab kaasa nii ühiskondlikule kui ka poliitilisele stabiilsusele, vähendades konflikte ja suurendades usaldust inimeste vahel ning institutsioonide vastu.
Geopoliitiline stabiilsus mõjutab ja on mõjutatud poliitilisest, ühiskondlikust ja sotsiaalsest stabiilsusest. Rahvusvaheline rahu ja koostöö soodustavad stabiilsust riigi sees, samas kui sisemine stabiilsus tugevdab riigi positsiooni rahvusvahelistes suhetes.
Kõik eelnev loob üldised eeldused perekonna ja kodu positiivsele arengule, andes tõuke sündimusele.
Vajalikud tegevused:
- Esmatähtis on propageerida kultuurilisi ja sotsiaalseid norme, mis väärtustavad perekonda ja vanemlust ning soodustavad positiivset suhtumist laste saamisse ja kasvatamisse. Loobuda tuleb igasuguse globalismiideoloogia propageerimisest ja selle elluviimises osalemisest ning lisaks eemalduda äärmusvasakpoolsest neoliberalismiideoloogiast, mis propageerib vastupidiseid väärtusi seksuaalvabaduse ja soovabaduse näol. Ühiskond peaks nägema oma tulevikku peamiselt sündivates lastes, kes viivad Eesti kohalikku elu edasi.
- Haridussüsteemis tuleb tähtsustada isamaalis-patriootlikku kasvatustööd, luues vastava haridusprogrammi. Sama oluline on perekeskne väärtuskasvatus, kus selgitada nii põlvkondade vahelist kooseksisteerimist kui ka abieluinstitutsiooni olulisust. Samuti tuleb oluliselt enam panna rõhku inimese vaimsele arengule, tutvustades positiivses võtmes olemasolevaid võimalusi ja kaasates neid haridusprotsessi.
- Ühiskonnas tuleb pakkuda majanduslikku stabiilsust ja turvalisust, mis võimaldab peredel kindlustunnet tuleviku suhtes. Sissetulekute stabiilsus, taskukohased eluasemed, tööhõivevõimalused ja sotsiaalsed tugisüsteemid on olulised majandusliku heaolu tagamisel. Võtmesõnaks on isemajandav riik, kus on rõhk regionaalse arengu edendamisel. Viimast võimaldab indekseeritud maksusüsteem, mis tasakaalustab ühe regiooni eelised teise regiooni ees. Isemajandava riigi eelduseks on koostöö kõigi riikidega ning loobumine osalemast ühendustes, mis ei soodusta riigi isemajandavat arengut.
- Ühiskond peab toetama pereelu edendamist, mis soodustab iivet. Selles kontekstis on olulisel kohal peretoetused, sh lisaks peaks olema olulisel kohal laste huvihariduse toetus. Samas ei ole väheoluline pereloomise eas noorte suunamine laste saamisele ehk eluasemetoetuse sidumine laste arvuga ja abielus olekuga. Oluline on ka lastetusmaksu rakendamine.
- Kvaliteetsete tervishoiu- ja haridusasutuste olemasolu on oluline tegur, mis mõjutab perede otsuseid laste saamise osas. Hea ligipääs tervishoiuteenustele, sealhulgas sünnitusabi ja laste tervisehooldusele, ning kvaliteetne haridussüsteem aitavad tagada laste heaolu ja arengu ning annavad peredele kindlustunde.
- Ühiskond peaks pakkuma peredele sotsiaalset tuge ja tugivõrgustikke, et aidata neil ületada raskusi ja toime tulla lahendust vajavate probleemidega. Sotsiaalmeedia, mis on noorte pereväärtuste kujunemisel oluline peab tootma positiivseid eeskujusid. Selleks, et noored inimesed usaldaks tulevikus lapsi saada, peavad olema rõõmsad ja rahulolevad pered noorte jaoks nähtaval.
KOKKUVÕTE
Esivanemate jaoks oli perekond väga tähtis ning seda võib pidada kõige olemasoleva algmooduliks. Pered elasid üksteise läheduses, moodustades naabrite võrgustiku, kus vastastikune austamine oli oluline. Perekond ja kodu on inimese elu olulised alused, mõjutades tema arengut, identiteeti, kultuurilist pärandit ja sotsiaalset positsiooni, ning need tegurid mõjutavad laiemalt ühiskonda ja kogukonda.
Stabiilne elukeskkond, riiklikud poliitikad, mis soodustavad pereelu, toetused, regulatsioonid, vanemahüvitised ja lastehoiu võimalused mõjutavad oluliselt perede otsust laste saamise osas.
Kultuurilised normid ja väärtused, mis soodustavad suuremat peremudelit, võivad suurendada sündimust ning perekonna ja kogukonna tugi annab peredele kindlustunde laste saamiseks, teades, et nad saavad vajadusel abi.
Kõrgema haridustasemega naised võivad lükata lapse saamist edasi, eelistades esmalt karjäärile pühendumist, samas paindlikud töötingimused ja töökohad, mis võimaldavad paremini ühildada töö ja pereelu, võivad soodustada kõrgemat sündimust.
Alaline ja turvaline elamispind on oluline tegur laste saamise otsuste tegemisel. Piisavalt ruumikas ja kvaliteetne elukoht, mis mahutab kasvava pere vajadusi, võib suurendada perede valmisolekut lapsi saada.
Kvaliteetse tervishoiu kättesaadavus ja sünnituseelne hooldus on olulised, et tagada naiste ja laste tervis. Emotsionaalselt stabiilne ja toetav kodukeskkond julgustab peresid lapsi saama.
Toetavad ja harmoonilised suhted partnerite vahel soodustavad suurema tõenäosusega laste saamist. Tasakaalustatud tööjaotus ja partneri toetus kodutöödes, sh laste hooldamises mõjutavad positiivselt perede otsuseid laste saamise kohta.
Seega on oluline, et nii riiklikud poliitikad kui ka kogukondlikud algatused toetaksid perede ja kodude heaolu, et tagada järgmise põlvkonna juurdekasv.
Terviklik ja stabiilne ühiskond, mis väärtustab perekonda ja kodu, loob soodsad tingimused sündimuse suurenemiseks ja rahvaarvu püsimiseks.
- Kommenteerimiseks Logi sisse